Sissejuhatus
ROBOTITEATER - projekti eesmärk on saada ülevaade võimalustest kasutada tehisintellekti teatris stseenide esitamise protsessis, alates näidendi kirjutamisest kuni täieliku näidendi ja lavastamiseni, mida lavastab ja mängib ainult tehisintellekti abil robot.
On teada, et tehisintellekt on võimeline teksti sünteesima, kuid seni on tehisintellekti kirjutatud teatrietendused olnud väga abstraktsed. ROBOTITEATERi meeskonna ülesanne on parandada stseenide abstraktsuse puudumist, me soovime mõista tehisintellekti loogikat ja treeningute sisu, et kirjutada võimalikult loogiline dramaturgiline teatrile mõeldud näidend.
Projekti aruanne
Projekt algas 2020. aasta kevadsemestril, püüdes esialgu mõista loogikat, kuidas õpetada robotile näidendi kirjutamist, et ta saaks hiljem ise luua uue teose ja seda teatrilaval esitada. ROBOTITEATER on esimene teadaolev projekt Eestis, mille käigus lavastatakse näidendit, mille on täielikult kirjutanud tehisintellekt nimega John.
Algselt ei suutnud John mõista inimlikke emotsioone ja tundeid, seega vajas ta inimese abi, et aidata Johnil mõista, mida iga rida tähendas. Tulemuseks on see, et John suutis ise kirjutada täiesti originaalse teatritüki minimaalse inimsekkumisega. Tänapäeva maailmas ei ole tehtud ühtegi tõsist katset luua uuesti tehisintellekti, mis suudaks kirjutada terve näidendi, kuid ROBOTITEATER ja eriti John võiksid mängida olulist rolli mõistmisel, kuidas tehisintellekt töötab ja kuidas seda kunstis rakendada. Vaatamata eelnevale ei saa inimesed teha prognoose selle kohta, mida tehisintellekti kasutamine tulevikus kaasa võib tuua, sest tehisintellekt on enamasti programmeeritud ja suunatud konkreetsete ülesannete ja nõuete täitmiseks, kuid isegi see ei välista, et tehisintellektil võivad tulevikus olla tunded ja eneseteadvus.
Meie rühm tegeleb vaatlusdokumentatsiooniga; me uurime, kuidas see protsess toimub. Meie eesmärk on ka vaadata ringi ja tähistada roboteid meie elus, me tahame mõista, kas me elame juba ajastul, kus robotid võivad isegi teatrit mängida. Meie rühm koosneb väga erinevatest inimestest ja igaüks neist on kirjutanud erineva nägemuse sellest, kuidas robotid on seotud meie igapäevaeluga. Nutitelefonid, arvutid, pangaautomaadid, pesumasinad, robotkullerid, täiturid, muruniidukid. Dokumentaalfilmis püüame rõhutada inimeste ja robotite vahelisi suhteid, inimeste käitumist. Meie projekt on suunatud 15-35-aastastele noortele, meie filmi saab kasutada ka hariduslikel eesmärkidel, et anda ülevaade robotite olukorrast ja esitada õpilastele retooriline küsimus: Kas robot võib asendada inimest?.
Lisaks kõigele sellele oleme filminud robotiteatri loomise protsessi, intervjueerinud erinevate rühmade näitlejaid ja õppinud, kuidas toimub koostöö. Meie meeskond loob filmimaterjali, mida turundusmeeskond saab hiljem kasutada teatri reklaamimiseks.
Rollide jagamine ja suhtlemine meie meeskonnas toimus veebikohtumiste ja sõnumitoojate kaudu, kus meeskonnaliikmed jagasid omavahel ülesandeid ja vahetasid arvamusi tehtud tööde kohta ning arutasid kõikide ülesannete täitmiseks vajalike ülesannete edenemist.
Tehtud tööde loetelu:
Projekti tegevuskava
| Tegevuste nimetus ja lühikirjeldus | Toimumise aeg | Sidusgrupp | Vastutav isik |
|---|---|---|---|
| Projektiga tutvumine | September | Dokirühm | Kõik rühma liikmed |
| Gruppi koosolek, arutelu filmi ja arengule | September | Dokirühm | Kõik rühma liikmed |
| Filmimine robotite lavaproovi | Oktoober | Dokirühm | Kõik rühma liikmed |
| Video intervjuu robottolmuimeja ostnud inimesega | Oktoober | Dokirühm | Kõik rühma liikmed |
| Filmime poes töötaja ja iseteeninduskassa omavahelist läbisaamist | Oktoober | Dokirühm | Kõik rühma liikmed |
| Filmime intervjuud tehisintellekt John´i ja robotitega | Oktoober | Dokirühm | Kõik rühma liikmed |
| Filmime meeskonnatööd | Oktoober | Dokirühm | Kõik rühma liikmed |
| Filmime Robotexil roboteid ja intervjueerime inimesi | November | Dokirühm | Kõik rühma liikmed |
| Montaaž, lisa kaadrite filmimine kui tarvis | November | Dokirühm | Kõik rühma liikmed |
| Esietendus | November | Dokirühm | Kõik rühma liikmed |
Meediakajastus
Meie meeskonnaliige Aljona sai rääkida meie projektist ETV+ hommikuprogrammis, kus ta jagas teavet etenduse kohta, kuhu nad olid koos Liinaga kutsutud (alates 10. minutist). Kasutati ka mõningaid programmis sisalduvaid kaadreid.
Meediamainimised:
Rühma liikmete õpikogemus
- Aljona Surzhikova
- Egon Gentalen
- Maksim Sitkin
- Triin Pohlak
- Marko Ehastu
"Robotiteatri projekt koosnes kolmest grupist: robotite programmeerijad, turundus ja meie grupp oli dokumentaalfilmi grupp. Meie pidime jälgima robotiteatri loomist, filmima making-of stseene, looma väikesed klipid, mida turundusgrupp saaks kasutada. Mina olin grupijuht, kuna olen dokumentaalfilmide režissöör. Me arutlesime filmi loomise erinevate etappide üle. Mina kirjeldasin, mis tööd, mis etappidel on vaja teha. Planeerisime ja korraldasime võtted. Teised meeskonna liikmed tegid ülesandeid, mis olid neile huvitavad või võimalikud teha. Tuli leppida kokku võttekohad, leida intervjuudeks inimesed, teha toimetaja ja assistendi tööd. Kuna tavaliselt töötan ma väikses meeskonnas, siin anda ülesandeid viiele inimesele, kes ei oska filmi teha, oli natuke keeruline. Mõned inimesed mõtlesid ise välja väiksed klipid ja proovisid neid filmida. Koos Marko ja Triinuga käisime me võtetel ja tegime lavastatud osa inimese ja roboti koostööst. Ergo oli rohkem toimetaja rollis. Maksim tegi subtiitrid ja monteeris klipid, mida Triin filmis. Kindlasti oli meie rühma dünaamika kasvav. Nüüd me teame paremini, kes mida saab teha.“
"Liitusin selle projektiga, kuna leidsin teatri ja robotite teema sidumise huvitavana. Tegelenud ise teatriga, ootasingi näha ja mõista robotite tegevust laval ja ruumis. Õppisin projektis ajaplaneerimist ning pinge all töötamist. Üks peamisi raskusi oli kommunikatsioonis mis tulenes aeg-ajalt. Siis sain aru et peab pidevalt olema aktiivne ja tegema häält. Tulevikus oleksin veelgi rohkem aktiivsem. Projekti lõpetades tunnen et sain mingisuguse arengu osaliseks. Valgustasin end roboti ja teatri teemas mis oli väga huvitav ja algusest peale üks eesmärke. Siit võtan kaasa oskuse pühenduda ja lükata ennast veelgi rohkem edasi.“
"Kõige tähtsam, mis ma projektist sain, oli meeskonnatöö kogemus, oskus tööd jagada ja suhelda teiste meeskonnaliikmetega. Meeskonnas töötades sain uusi teadmisi videoklippide monteerimisest, kasutades mitmeid erinevaid programme, mis oli väga hariv ja huvitav. Õppisin, kuidas luua videoklippide sünkroontõlget ning kuidas koostada ja kirjutada nõuetekohast dokumentatsiooni. Mis puudutab raskusi, siis tahaksin mainida oma põnevust, kui ootasin meeskonnalt tagasisidet tehtud töö eest, kuid tegelikult läks hästi ja sain positiivset tagasisidet, mis motiveeris mind edasi töötama.Tulevikus tahaksin töötada meeskonnas, kus on minu erialaga lähedalt seotud inimesed, sest meil oleks rohkem ühiseid huvisid, sest siis saaksin palju rohkem panustada projekti arendamisse.“
"Liitusin projektiga, sest ma armastan teatrit ning soovisin näha mis juhtub siis kui miski nii emotsionaalne ristatakse, millegi nii apaatsega kui on robot .Soov on õppida ja seda teha võimalikult põnevalt. Ootasin saada osa millestki erakordsest, sellistlaadi projektist, millest ma varem kuulnudki polnud. Meeskonnas ma olin aktiivne liige. Filmisin intervjuud inimesega, kes äsja oli ostnud robottolmuimeja ning osalesin ka muudel võtetel. Otsisin pilte, visuaale, mida projekteeriti etendustel taustale ilmestamaks robotite emotsioone. Lisaks olin esietenduse päeval olin runner (asjaajaja), piletikontroll ning müüja. ELUprojekt andis mulle julgust ka tulevikus osa võtta projektidest. Minna võõrasse keskkonda võõraste inimeste seltsi ning luua midagi põnevat.“
"Mina kuulusin robotiteatri dokumentaali rühma. Minu ülesanded olid grupis; võtetel osalemine, videoklippides mängimine, grupiga aruteludes osalemine ja näitlejatele kirjutamine intervjuude jaoks. Grupidünaamika sujus üldiselt hästi, grupis oli 2 väga motiveeritud inimest, kes innustasid teisi, nad olid grupile eeskujuks. Meil kujunes välja üks grupijuht ja tema abiline, kes jagasid grupiliikmete vahel ülesanded ära. Kahjuks oli meil grupis paar inimest, kes kohtumiste ja ülesannete täitmiste ajal hoidsid ennast tahaplaanile. Aga sellest hoolimata leian, et saime kõik vajalikud asjad tehtud ja üldiselt sujus grupidünaamika hästi. Leian, et oleksin võinud natukene rohkem panustada. Võib-olla mingites situatsioonides jäi initsiatiiv näitamisest puudu. Kõik ülesanded, mis mulle anti tegin ära, aga leian, et oleksin võinud veel panustada.“
Projekti juhendaja(d): Liina Keevallik
Projekti Kaasjuhendaja(d): Jaagup Kippar, Janika Leoste, Ermo Säks, Indrek Ibrus